|
Haridustee ja karjäär
Hariduse all mõeldakse vaimuelu ja isiksuse arendamist teadmiste ja oskuste kaudu. Haridust saab vaadelda kui lõputut protsessi, mis kestab pidevalt ning milles me kohtame midagi uut ning üritame seda tõlgendada osaks juba teadaolevast. Seega haridus on inimese sisemine seisund, mis ilmneb tema tegevuses, tema teatud võimete arendamises.
Karjäär (career) on nii tööga seotud kui teiste omavahelises seoses olevate elurollide elukestev areng. Karjääriga tegeldes tuleks arvestada nii tõusude-langustega eluteel kui ka unistuste ja soovidega. Ise oma eluteed juhtima õppides saab võimalikuks kujundada see maksimaalselt vastavaks oma väärtustele, huvidele ja soovidele. Lisaks tahtmistele ja soovidele peaks iga inimene arvesse võtma oma võimeid ning läbi kogemuse omandatud oskusi.
Karjäärina ei käsitleta enam mitte niivõrd inimese edasiliikumist karjääriredelil, vaid kogu tema elu kõigi elurollide kooskõlas.
Karjääri planeerimine on pidev tegevus, mis aitab jõuda võimalike valikuteni. Neid võimalikke valikuid kutsutakse karjääriideedeks.
Karjääri planeerimine kitsamas mõttes on isikliku karjääri kavandamine ühe asutuse või elukutse raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab võimaluse madalamalt karjääriastmelt järjest kõrgemale tõusta.
Karjääri planeerimine laiemas mõttes on kestev protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutsevalikuks, tööleminekuks või muutuste tegemiseks oma elus üldse, arvestades erinevaid elurolle.
Karjääri laiemas tähenduses kujutatakse ette teena, mille kulgemist üldiselt teatakse, kuid mille käänakud võivad tuua ootamatusi, aga ka meeldivaid üllatusi.
Karjääriõppe eesmärgiks on aidata arendada teadmist iseendast, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis aitavad siseneda töömaailma.
Kutsesuunitlus (career guidance) on osa karjääriõppest, milles keskendutakse erinevate elukutsete ja ametite tutvustamisele.
Karjäärikoordinaator (career co-ordinator) on koolis karjääriõpet koordineeriv õpetaja, kelle põhitegevuseks on karjääriõppe planeerimine ja koordineerimine koolis ning selle integreerimine õppeprotsessi (sh karjääriõppe valikaine läbiviimine) ja õppetöö välisesse tegevusse. Koordinaator aitab koolil välja töötada karjääriõppe eesmärke ja strateegiaid ning nende elluviimiseks vajalikke tegevusi (külastused, kohtumised, erinevad üritused, karjääriõppeks vajalike ressursside planeerimine ja jälgimine, info kogumine ja vahendamine).
Karjäärinõustamine (career counselling) on tegevus, mis toetab inimesi karjääri kujundamisega seotud otsuste tegemisel ja elluviimisel. Selle protsessi käigus käsitletakse eelkõige kutse-, õppe- ja töökoha valikuga seotud teemasid.
Karjääriinfo on andmed hariduse, tööturu, elukutsete ja nende omavaheliste seoste kohta.
Karjäärinõustaja (career counsellor) on vastava väljaõppe ja töökogemusega spetsialist, kes aitab erinevas vanuses inimestel karjäärivalikuid teha. Ta kasutab selleks erinevaid viise: näiteks nõustamist, intervjueerimist, teavitamist, testimist.
Töö- ja õppimisvõimaluste pakkujad (opportunity provider) on õppeasutused, tööandjad, koolitus- või muud asutused, mis pakuvad noortele ja täiskasvanutele koolitus-, töö- või praktikavõimalusi.
Rahvusvaheline hariduse klassifikatsioon (ISCED) on ühtse hariduse liigituse aluseks. Sellest lähtudes on haridusel järgmised tasemed:
- alusharidus;
- põhiharidus (hariduse I tase);
- keskharidus (hariduse II tase);
- kõrgharidus (hariduse III tase).
Põhiharidus on riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.
Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni (põhikool 1.-9. klass) või 17-aastaseks saamiseni.
Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.
Keskhariduse eesmärk on valmistada noor ette iseseisvaks toimetulemiseks ühiskonnaliikmena, osalemiseks tööturul ja õpingute jätkamiseks kutseõppeasutuses või kõrgkoolis.
Kutsekeskharidus on kutseala valdkondade riiklike õppekavadega määratletud haridus. Kutsekeskharidust omandatakse kutseõppeasutuses põhikooli või üldkeskhariduse baasil. Kutsekeskharidust võib omandama asuda nii peale põhikooli kui ka peale gümnaasiumi lõpetamist.
Kõrgharidus valmistab ette asjatundjaid iseseisvat otsustamist eeldavaks vastutusrikkaks tööks.
Rakenduskõrgharidus on kõrghariduse esimese astme õpe, kus praktiline töö moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 30 protsenti, millest omakorda töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktika moodustab vähemalt 50 protsenti.
Rakenduskõrghariduse omandajad saavad suures mahus praktilisi oskusi ja vajalikud pädevused kindlal kutsealal töötamiseks. Neil on võimalus suunduda tööturule kesktaseme spetsialistidena või jätkata õpinguid magistriõppes ning veel edasi liikuda doktoriõppesse.
Bakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikku baasi, arendab teoreetilisi teadmisi ja oskusi tööks valitud erialal ja edasiõppimiseks.
Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille eesmärgiks on eelduste loomine vaimset loovust eeldaval kutse-, eri- ja ametialal spetsialistina või õpingute jätkamiseks doktoriõppes.
Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille eesmärgiks on eelduste loomine tööle asumiseks valitud vaimset loovust eeldaval kutse- ja erialal tippspetsialistina.
Kutsealased mõisted
Kutseharidus on vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.
Kutseala on samalaadsetel tööülesannetel ja tegevustel põhinev tegevusvaldkond.
Kutse on tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja hoiakute kogum, mis omandatakse õppides ja vastaval alal töötades.
Eriala on kutse kitsas spetsiifiliste teadmiste ja oskuste kogum.
Kutsekvalifikatsioon on antud kutsealal nõutav oskuste tase. Kutsekvalifikatsiooni omamine loob eeldused antud kutsealal tegutsemiseks. Kutsekvalifikatsioon jaguneb viieks tasemeks, kusjuures I tase on madalaim ja V tase kõrgeim. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.
Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu.
Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan. Kutsenõukogu tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamine ja uuendamine.
Kutsetunnistus on kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument.
Amet on sarnaste ülesannetega ja kohustustega tööde kogum.
Ametiala moodustavad sarnased ametid.
Kvalifikatsioon ehk ametioskus on võime täita kindlaid tööülesandeid ja –kohustusi.
Nõutav kvalifikatsioon võib sageli olla omandatud informaalsel teel praktika ja kogemuste kaudu.
(Allikas: Rajaleidja, 2009)
|
